Käesoleva aasta novembrikuu keksekapiku sai Eesti endale mürtsuga vastu rinda lüüa ning uhkelt kuulutada: Oleme ülemaailmselt viiendal kohal vähemkorrumpeerunud riikide seas! Eespool on ainult Norra, Soome, Rootsi ja Taani.
Edetabeli on koostanud Global Risk Profile. Uudis on äärmiselt positiivne ning mõjub Eesti kuvandile väga hästi. Saab ju seda siin ja sääl vestlustes ja aruteludes välja tuua, näiteks kui on arutuse all investeeringute tegemine meie regiooni. Plusspunktid missugused!
Küll aga tekib rohkem kui üks küsimus Eesti paiknemises selle edetabeli kõrgel kohal, kui vaadata uudiseid kodumaalt. Kas statistikasse on sisse arvatud ka viimaste aastate ja ka käesoleva aasta jooksul lahenduse mitte leidnud juhtumid? Ehk need, mis on vaikselt kalevi alla lükatud kas suurema või väiksema meediakära saatel.
Kui neid juhtumeid vaadata, siis tekib väga tugev tunne, et Eesti on korruptsiooni paradiis. Ja seda kõige kõrgemal tasemel. Selleks tuleb meelde tuletada mõningaid juhtumeid.
Tallinna Sadama altkäemaksu juhtumid on esimene, mis meelde tuleb. Kusjuures, tuginedes avalikkusele kättesaadavatele andmetele, on see juhtum, milles anti altkäemaksu mitmele isikule kokku pea nelja miljoni euro ulatuses. Kohtuprotsess algas 2019 aasta kevadel. Kuhu aga see on välja jõudnud? 1. detsembril aastal 2022 anti üldsusele teada, et antud menetluses on kahe isiku suhtes menetlus lõpetatud „aegumise tõttu“. Nagu mu vanaema tarvitses öelda: „Puhtad poisid“.
Kindlasti tuleb meelde ka Edgar Savisaar oma korruptsioonijuhtumitega ajast, mil ta veel Keskerakonda ja Tallinna juhtis. Kahtlustuste kohaselt olevat Savisaar võtnud altkäemaksu nii enda kui ka Keskerakonna huvides. 2015 aastal alanud menetlus tema suhtes lõppes Riigikohtus, mis vabastas E. Savisaare tervisliku seisundi tõttu kohtumenetlusest. Kusjuures peale antud otsust, milles tuuakse välja, et süüdistatav on parandamatult haige, nenditi ka fakti, et Riigikohus ei mõistnud teda (E. Savisaart) õigeks. Küll aga sai peale säärast otsust asjaosaline ise tõdeda, et on „puhas nagu prillikivi“. Täpselt sama arvamust näib omavat ka Eesti poliitiline ladvik, kes on teda kutsunud nii presidendi vastuvõttudele kui ka muudele Eesti riigi märgiliste sündmuste tähistamistele. Rehabiliteeritud riiklikult kõrgemal tasemel!
Käesoleval aastal pakkus palju kõneainet endise Haridus- ja Teadusministri Liina Kersna otsusel koolidele ostetud covid kiirtestid. Teste osteti kiirustades ja mööda minnes heaks kiidetud hankemenetlustest oluliselt kallimalt, kui turuhind. Põhjendus sääraseks sammuks on olnudki kiirustamine. Kahju võib ulatuda paari miljonini. Rahandusministeerium on omapoolse uurimise lõpetanud, sest endisel ministril süüd ei leitud.
Sügise hakul selgus, et peaminister toetab Euroopa Kontrollkoja uueks Eesti esindajaks Keit Pentus-Rosimannust. Kusjuures samal ajal oli viimane ise rahandusminister ning faktiliselt pidi ise esitama kandidaadi (iseennast). Juriidilisi nüansse kasutades aga suutis sellega ka hakkama saada ning nüüd ongi kontrollkojas. Tsiteerides jällegi mu kadunud vanaema: „Peni kah ei haugu“.
Uudistest saab lugeda, kuidas kulgeb mõni aasta tagasi pihta hakanud Porto Franko kohtuprotsess. Sellesse kaasusesse on segatud eelpool mainitud Savisaare juhtumi asjaosalised: Hillar Teder ja Keskerakond, kaasa tiriti ka tol ajal valitsusvastust jaganud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Keskerakond olla soovinud Tederi poolt rahastust ning vastutasuks pakkunud lahendust Proto Franko kinnisvara arendusele. Eks näis, kas lõpptulemusena on asjaosalised puhtad kui prillikivid või siiski mitte.
Kohtla-Järvel on nähtus nimega Nikolai Ossipenko. Ta on sattunud järjekordselt uurimisasutuste huviorbiiti. Kuid ta püüab ennast uurimise alt jällegi vabastada, sest tema tervis on halb ning ei peaks uurimisele ja kohtupidamisele vastu! Kehva tervis on aga põhjustatud ekstreemsest rasvumisest. Oma vanglatöö kogemusele tuginedes võin kinnitada, et vanglas pakutakse ka dieettoitu säärase ihuhäda ravimiseks. Ning seda juba eeluurimisperioodil. Eks paistab, kuidas kohus tema tervislikku seisukorda ja selle võimalikku paranemist sel korral hindab.
Viimasena toon välja kaasuse, mis mind ajendas seda avamust kirjutama.
Mailis Reps. Kõige hilisemad uudised tema kohtusaagas ei puuduta mitte niivõrd tema tegusid ministrina vaid uudist, et ta on lapseootel. Sellega seoses on tehtud kohtule juba ka taotlus, et lükata kohtuasi edasi. Kohus arutab seda neljapäeval (08.12.22). Kui pikaks ajaks on võimalik kohtuistungeid edasi lükata ja seejärel jällegi viivitada? Põhjusi selleks leiab ju hulgaliselt: advokaat saab haigeks jääda, samuti kohtualune ja kuna kohtualusel on siis eeldatavasti väikesed lapsed, siis ka kohtualuse laste hooldamise tõttu. Seda kuni … menetlus on „aegunud“?
Kõiki väljatoodud kaasusi ühendab üks nimetus – poliitika. Valdavalt kuuluvad/kuulusid nende kaasuste võtmetegelased erinevatesse võimuerakondadesse või on lähedalt seotud. Kas siis kohalikul või riigi tasandil.
Võim kaldub korrumpeerima (Lord John Dalberg-Acton, 1834-1902). Kahjuks on võimu kätes ka korruptsiooni piiramine. Kuid miskil põhjusel ta seda ei tee. Kas siin tuleb tõdeda Lord Actoni tsitaadi teise poolega, et piiramatu võim korrumpeerub täielikult?
Eesti ei tohi olla korruptsiooni paradiis, kus kahtlusalused saavad kohtusaalist erinevatel põhjustel puhaste paberitega minema jalutada, olles samal ajal nagu Schrödingeri kassid – ei süüdi mõistetud ega süütud.