Raha tahad? Gaasi on?

Aastaid tagasi ajas mind naerma väidetavalt päriselt juhtunud olukorrakoomika: Lasnamäel astunud eestlase juurde kaks slaavi päritolu tegelinskit ning uurinud esimeselt: „Suitsu tahad? Peksa on?“. Kuidas lugu lõppes, ei oska mina öelda. Aga naerma ajas.

Täna aga ei oska ei naerda ega nutta. Kukla kratsimine on ehk kõige mõistlikum tegevus. Seda hoolimata sellest, et täisid pole. Olukorratraagika.

Eestis on aastaid erinevad organisatsioonid käinud valitsuse uksele koputamas, et saada raha. Rahva ja riigi hüvanguks, mitte kiirelt rikastumiseks. Küll on tudengid ja teadlased avaldanud meelt, et saada raha nii kõrgharidusele kui ka teadusele. 5, 10 või 15 miljonit eurot aastas. Siis jälle on päästjad käinud Tallinnas riigikogu hoone ees ennast meelde tuletamas. Selgitanud, et ei taha käia mitmel kohal tööl perele mõistliku sissetuleku tagamiseks. Antaks paar miljonit aastas juurde, oleks suur abi. Haridustöötajatel on olnud mure – koormus liialt suur, õpetajate keskmine vanus järjest suureneb ning järelkasvu õpetajatele ei ole, sest palk on väike. Kas valitus ehk leiaks lisaraha palgafondi suurendamiseks? Mitmeid aastaid pole leitud. Ei viit, kolme ega ka üht miljoni. Aastast aastasse on siiani sama jutt valitsuse poolt olnud (ja valitsusi on viimastel aastatel olnud mitu erinevates koosseisudes), et raha pole ega tule. Küsijaid on sõimatud ka punaprofessoriteks ja hobusevarasteks valitusliikmete poolt. Samuti on valitsus kannatlikult selgitanud, et raha ei kasva puu otsas.

Küll aga on käesoleval aastal valitsusel laiali jagada 38 miljonit eurot. Ja seda üsna suvalisel ajahetkel aastas. Raha, mida eelnevalt riigieelarvesse pole planeeritud. Selle saamiseks tuleb lihtsalt valmis ehitada LNG ujuvkai, see riigile loovutada ning 38 miljonit eurot kukub kui imeväel arvele! Mitte ühestki meediakanalist ei kostu valituse liikmete hädaldamine, et raha ei ole ei puu all ega selle otsas! On küll. Ja üsna palju. Samuti ei sõimata selle raha saajaid erinevate halvustavate nimedega. Pigem ollakse nende suhtes isegi vabandaval seisukohal.

Huvitav, kui palju oli selle ujuvkai ehitamisel ametis tudengeid, õppejõudusid, päästjaid ja õpetajaid? Mõni kindlasti. Üldjuhul läheb tudeng õppimise kõrvalt tööle selleks, et endale sissetulek ja seeläbi õppimiseks vajalikud vahendid tagada. Kahjuks aga jääb samal ajal vajaka seesamune õppimine ning kõrghariduse omandamine võib soiku jääda või üldse katkeda. Tahan loota, et uudse seadeldise projekteerimisel ja ehitamisel sai eesti õppejõududest ehitusinesneeria valdkonna esindajad mingisugusegi kogemuse lisaks, mida ehk varem polnud. Neid kogemusi saab kindlasti tulevikus kasutada oma teadmiste müümisega! Iga säärase ehitisega peaks samuti kaasnema ka ohuhinnang ning päästekomandode vastavasisuline väljaõpe. Samuti on mõistlik gaasiõnnetustest tulenevate vigastuste käsitlemise teadmisi jagada ka esmaabi pakkujatele antud piirkonnas. Kuna valdav enamus aega ujuvkai ehitamiseks oli suveaeg, siis on ka üsna tõenäoline, et ehitusel võis olla mõni õpetaja, kes teenis oma puhkuse ajal lisaraha selleks, et talvised kõrged energiahinnad üle elada. Aga neile hüpoteesidele oskab kõige paremini ehk vastata Alexela juhtkond, et palju ja keda ehitamisse oli kaasatud.

Eelnevat arvesse võttes ei kõla varasemate aastate valituste esindajate, ega ka tulevikus valitsusvastutust kandjate hüpoteetilised seletused, et riigi rahakotis laiutab tühjus ja kõle tuul, usutavalt. Pigem kõlavad need väited nagu Oru Pearu pahatahtlik kius, et tema tahtis ainult oma maad niisutada ja oli sunnitud selleks ka Mäe Andrese niidud üle ujutama. Sauna Madise hoiatus Andresele oli, et Pearuga kahasse kraavi kaevamine tuleb ikka kallim kui üksi, on siinjuures paikapidav võrdlus: valitsuse garantiiga ehitades on ikka kallim, kui ilma selleta. Kui mitte midagi muud, siis vähemasti ei saa petta.

Kuigi Alexelale pakutakse ujuvkai eest raha, siis jääb õhku teine küsimus – Gaasi on? Kas Eesti riigil on gaasi, et kohe saabuv talv üle elada. Kuulates erinevaid riigi ja eraettevõtjate selgitusi gaasitagavara osas tekib küll kahtlus, et keegi täpselt ei tea kuidas sellega lood on. Ja kas saakski näiteks riiki enam usaldada kui meenutada sellesamuse LNG ujuvterminaliga juhtunut? Aga talv tuleb ja ikka ootamatult nagu alati.