Uut, korruptsiooni hõngust puhast valitsust pole veel loota

2021. aasta 13. päev algas uudiste lugemisega sellest, et peaminister Jüri Ratas astub tagasi. Ja ühes temaga muidugi praegune valitsus. Paljud Eesti inimesed on seda päeva pinevalt oodanud. Ja sama paljud selle päeva saabumist ärevalt kartnud. Mis saab edasi?

 

Üle poolteise aasta koos püsinud ning mitu korda lapitud valitsuse kukkumise peamine põhjus on kahtlustus korruptsioonis. Kahtlustus, et isik, kes on ise varem tunnistanud korruptsiooniga tegelemist, on lubanud anda soodustuste eest raha erakonnale, kes on mitu korda kriminaaluurimise all olnud ja ka süüdi mõistetud.

 

Tunnustan siinkohal peaminister Jüri Ratast otsuse eest tagasi astuda. Ega lumepallina skandaale koguv valitsus oleks ehk nagunii palju kauem vastu pidanud, aga see jääb tänamatu ennustuse lahtrisse.

 

Iga lagunemine toob endaga kaasa ka lootuse uuele ja paremale. Praegusel juhul uue valitsuse moodustumisele. Ja uus ta tuleb. Kui mitte muus, siis vähemalt saame näha uusi ministreid. Seda põhjusel, et riigikogus on esindatud ainult viis erakonda. Viis erakonda, kelle omavaheline kombineerimine väga palju variante ei jäta. On väga võimalik ka seniste valitsuserakondade (taas)üksteiseleidmine. Kindlasti oleks valitsuse moodustamiseks rohkem variante, kui riigikogus oleks esindatud enam kui viis erakonda. See annaks võimalusele ka puhtamale ja soliidsemale poliitikale. Ei oleks säärast teravat vastandumist.

 

Ent vaatame veel kord peaministri tagasiastumise põhjust. Selleks on Hillar Tederi annetused Keskerakonnale ja vastu saadud lubadused Porto Franco asjus, lisaks veel väidetavad sahkerdamised EKRE rahandusministri Martin Helme nõunikuga. Mind teeb selle juures väga murelikuks veel üks asjaolu. Nimelt on Hillar Teder läbi aegade üks suurimaid erakondade toetajaid. Aastate jooksul on ta enim toetanud aga hoopis Reformierakonda. Seda tegi ta muide ka eelmisel, 2020. aastal. Oma osa on saanud Isamaa erakond. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida, et peamiselt on Teder toetanud just nimelt peaministrite parteisid.

 

Kui nüüd 1 + 1 kokku panna… Võtta arvesse seda, et isik on ise tunnistanud varasemat korruptiivset tegevust soodustuste saamiseks, ning asjaolu, et enim on toetust saanud peaministriparteid (Reformierakond ja Keskerakond), siis… Kui väga on meil üldse loota uut ja puhast valitsust? Valitsust, mida ei saada kas või aimatav korruptsiooni hõng? Praeguse riigikogu koosseisuga vist väga mitte. Võta üks ja viska teist! Siinjuures tuleb tsiteerida Lennart Meri legendaarseks saanud ütlust “Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis”.

 

Peame õppima poliitilisi valikuid tegema nii, et tulemuseks oleks võimalikult suur mängumaa ja valikute rohkus. Mitte ainult kitsas kraav, kus üksteist mudaga loopida ja edasi liikumise asemel paigal tammuda. Mitmekesisus poliitmaastikul on see, mis viib riiki tasakaalustatult edasi ka kriisiolukordades.